RSS

Tag Archives: Ji

Jüri Kolk ” Jää on paksem kui veri”

jää-on-paksem-kui-veriJüri Kolk ” Jää on paksem kui veri”
Ji, 2011

Tutvustus: Kõige filosoofilisem küünik Parnassil. Kolk on keelevirtuoos, selgeltnägija ja seapeet –
Alliksaar, Masing ja Veiko Märka ühes isikus. Kolk on eesti kirjanduse kuldaja tüüpiline esindaja.

xxx

olen mässaja
istutan lillkapsa su
kiviktaimlasse (lk 68)

xxx

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 08/04/2015 in jüri kolk

 

Sildid: , , ,

Jüri Kolk ” Seitse surmavoorust”

seitse-surmavoorustJüri Kolk ” Seitse surmavoorust”
Ji, 2013

Tutvustus: Poksija Jüri Kolk on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja.
Üks meie parimaid poeete parimas vormis.
Tulemus on põrmustav.

Tundub, et kõik on viimasel ajal kirjanduse kuldajastu tüüpilised esindajad. (vt ka eelmist postitust).

xxx

üürileping

minu südames sa elad
kenas päiksepoolses toas
minu südames sa elad
vana harjumuse loal

minu südames sa elad
seda sallida ei saa
palun, paki täna asjad
kao siit homme minema

(katkend luuletusest üürileping, lk 14)

loterii

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 08/04/2015 in jüri kolk

 

Sildid: , , ,

Kaur Riismaa ” Merimetsa”

merimetsaKaur Riismaa ” Merimetsa”
Ji, 2014

Tutvustus: Kaur Riismaa on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, raamat räägib puhtast armastusest.

Üsna väheütlev tutvustus, aga vale ei ole.

xxx

Armastus on tulesurm
ja argisest vettinud tikkudega
on keeruline seda läita.

Ent näe,
kaks suurt ja vana
paksukarvalist koera sääl,

vihm on teinud raskeks nende karva,
ometi tulevad nuuskima teineteist.
Nii meiegi. (lk 60)

xxx

Enamus suhteid,
mis meie elus ette tulevad,
on vaid selleks,
et me alatasa oma suure üksinduse pärast
ei nutaks vannitoa põrandal.

Traagiline ja lõbus,
et mõistame seda alles pärast lõppu.

Ja siis on muidugi konstandid.
Nemad, kelle juurde kasvõi mõttes
alatasa tagasi pöördume.

Või keda kohtame tulles rannast
kiirustades autosse.
Või keda kohtame tulles metsast
kiirustades randa,
sest lapsed jooksevad juba teab, kus.

Aga kellele miskipärast häbeneme helistada,
et jalutada mõnel õhtul
mere ja metsa vahel pargiteel,
istuda sealsamas rannakohvikus,
küsida: ”Kuidas abikaasal läheb?”
või pahvatada:
”Sa ei tea, kuidas ma igatsen sind!”  (lk 67)

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 08/04/2015 in kaur riismaa

 

Sildid: , , ,

Jüri Kolk ”Teisipäevamaa”

teisipäevamaaJüri Kolk ”Teisipäevamaa”
Ji, 2014

Tutvustus: Eriline eesti juturaamat, kus puuduvad kõik need vastikud omadused, mis eesti jutukirjanduse pea loetamatuks muudavad. Ülikõva. Jutukogu neile, kes eesti kirjandust põhimõtteliselt ei loe, heasüdamlik ja samas küünilinine ning absoluutselt meisterik, usu või ära usu – teravdatud reaalsusetajuga raamast elust ja inimestest meie ümber.

Üsna tore kiire lugemine, lühikesed lood, mõned päris tabavalt humoorikad.

”On ammu tuntud tõde, et suured mehed on võimukad ning väikestel on Napoleoni kook. Ei, kompleks.” (lk 143)

Looming
loterii

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 08/04/2015 in jüri kolk

 

Sildid: , , , ,

Jüri Kolk ”Ära mine valguse poole”

ära-mine-valguse-pooleJüri Kolk ”Ära mine valguse poole”
Ji, 2013

katkend luuletusest ”hoidu varjudesse”

ära mine valguse poole
see võib olla helge tulevik
tõenäoliselt on seal telekas
ära mine valguse poole
(lk 13)

xxx

õnneliku lõpuga luuletus

kõigepealt oled sa laps
siis loll
uppunud hormoonide
ja komplekside keerisesse
siis hõivatud
siis oleks parem olla juba surnud

siis oledki
(lk 55)

Loterii

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/02/2015 in jüri kolk

 

Sildid: , , ,

Jan Kaus ”Vasaraheitja”

vasaraheitJan Kaus ”Vasaraheitja”
Ji,2013

Mine võta kinni

äkki polegi vahet
kas jumal on või mitte
või kas ta on olnud
või mis tal õieti oli
ja juhtus või on ja juhtub

mõelgem kas või näiteks inimesele
näiteks iseendale
mõelgem korraks
silmad kinni, sügavalt hingates
mõelgem: ma olen olemas

mis kummaline ja ebatõenäoline asi

mis ajuvaba areng:
ühel suvalisel hetkel tekkis ruum
kuhu tekkis teisel suvalisel hetkel süsinik
kuidas see üldse võimalikuks osutus?

Seal on ju üks tõeline pudelikael
kuidas said tekkida vesinikust
ja heeliumist raskemad ained?

Aga isegi kui pudelikaela ei ole
siis ikkagi –
kuidas sai ülepea võimalikuks
et süsinikust tekkis orgaaniline elu
nojah, olgu, kui orgaaniline elu
siis orgaaniline elu
aga orgaanilist elu
mõtestav orgaaniline elu?
Ja mitte ainult orgaanilist
vaid ka anorgaanilist mõtestav elu?
Elu, kes on võimeline vahtima seda laotust
kust ta aatomid kord tulid
elu, kes küsib: mis elu see üldse selline on?
Elu, kes uskus kord üht ja usub nüüd teist
elu, kes jaguneb kuis jaksab – üks usub üht
teine teist, üks on ekstravert
teine intorvert, üks on universalist
teine relativist, üks on nominalist
teine realist, üks analüüsib, teine sünteesib
kolmas vahib niisama
neljas samuti
aga sii tuleb viies
kes kummalisel kombel ei näe
meelelahutussaadete hommikuste korduste
vaatamisel suuremat mõtet

jumalat usutakse üha vähem
ja teadust üha rohkem
sest teadus ei väida uskuvat
vaid teadvat

jah, see vist ingi nii, aga siiski
palun lahkesti ja palun andeks
aga kas keegi teist on oma silmaga
näinud maa tiirlemist ümber päikese?
Mina olen näinud, kuidas liigub päike
ta tõuseb idast ja loojub läände
ma pole näinud seisvat päikest
ma mõtlen meie suhtes seisvat päikest
ma tajun, et paigal seisab hoopis maa
nii et kust ma siis tean
et maa tiirleb ümber päikese
mitte vastupidi?
Ma ei teagi, ma usun
ja mu usk on kindel kui kalju

kindlasti on olemas
minut jutust täpsemad mõõteriistad
kõik need foucault’ pendlid
ja mis nad seal kõik on
aga ma ei tahtnud tegelikult
üldse sellest rääkida
tahtsin öelda
et ühel hetkel tekkis imelik olend
inimene
olend, kes räägib ja kirjutab
ja on nii salakaval, et suudab
ka iseennast pidevalt üle kavaldada
olend, kes matab oma surnuid
ja räägib münikord iseendaga
või olenditega
keda pole parimagi tahtmise korral näha
olend, kelle kehas käivad
nii keerulised keemilised protsessid
et need on võimelised teda
elu lõpuni kenasti eksiteel hoidma
panema teda uskuma, et tal on hing
mis ei sõltu kehast
panema teda uskuma
et see hing on osa
mingist suuremast vaimust
panema teda uskuma
et see vaim valitseb kõige üle
süsiniku, inimese ja teaduse üle
aga kui on nii
et sedavõrd jabur olend on ülepea võimalik
noh, et ühel hetkel tekkis süsinikust
selline jabur olend
justkui mingi kolmemõõtmelise
multifilmi suht-koht
naljakas kõrvaltegelane, siis…
… siis miks ei võiks
sedavõrd ebatõenäolise olendi olemasolu
viidata võimalusele, et eksisteerib keegi
kes ei vaja oma eksiteerimiseks süsinikku?

Sest kui on võimalik inimene
on kõik võimalik

nii et võtkem rahulikult
küll see jumal tuleb ja teeb ja on
kui see on mõeldud nii minema
ja kui ei ole
ega siis ei tule ega tee ega ole kah

ma olen pisike ime
imemasin kahel jalal ja ühele häälele
ma hingan ja usun
et olen võimeline erineval moel käituma
näiteks omakasupüüdmatult
sest nii ütlevat mulle mu hing

kosmilises plaanis ausalt öelda
täitsa uskumatu lugu
(lk 27 – 33)

Looming

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/02/2015 in jan kaus

 

Sildid: , , ,

Veiko Belials „Sina ja vaikus ja pajud“

sina-ja-vaikus-ja-pajudVeiko Belials „Sina ja vaikus ja pajud“
Ji, 2011

Tutvustus: Valikkogu. Suurepärane luule ka neile, kes luulet ei loe – naljakas, südamlik ja täpse sihikuga. “Ära löö telekat / Räägi temaga” ja Naissaare tsüklist “Vana puukirik Lõunakülas / Jumala koda / pehkinud aga püsti / Jumal on saare maha jätnud / aga mitte päris”. Autor on tuntud ulmekirjanik, see raamat on valik viiest ilmunud ja ühest ilmumata kogust. Vana kooli mees, saab ilma avangardita läbi, võib isegi riimis korraliku luuletuse valmis teha, selliseid on väheks jäänud.

xxx

On taevas kui kummuli pada
ja kitsaks jääb ilmaruum
Pilvis luikede lumine rada
lõikub silmi ta suline huum

Äkki taipad
sind maha on jäetud
Tahaks hüüda ja kisada
Siia merre kuid kivid jäätud
Mida enam siin lisada (lk 22)

Xxx

Kui värelevad hallid halapajud
ja laine lautrisse adrut uhub
Taas õhtu üle neemetipu vajub
Tuul loojangu kui küünla ära puhub (lk 34)

xxx

Lugemissoovituse blog

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 02/06/2014 in loetud teosed, veiko belials

 

Sildid: , , ,