RSS

Sildiarhiiv: Ji

fs „Alasti ja elus“

alasti ja elusfs „Alasti ja elus“

Ji, 2008

xxx

koguda kokku oma elu ja esemed
kust leida selleks jõudu
kust leida selleks aega
oma elu riismed
tunded
teravad
ja sygavad
ja muud
suhted mida ei kaota
suhted mida ei taasta
asjad
teiste asjade vahele jäänud
juba aasta või enamgi
kusagil ajutises kohas
reisil kaasas olnud kotis
kortsus murdunud muljutud
asjad
kildudeks lagunenud elu
koguda kokku
et minna edasi
saada tervet pilti
kus ma olen
ja kes
kas seda pilti ka vaadata kõlbab
veel ei tea
(lk 34)

xxx

Teised arvavad:

Loterii
Kirjandusblogi
Kirjanduse ja keele ajaveeb
Sirp

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 17/05/2013 toll fs, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Peeter Sauter „Damoklese mõõk ja leivanuga“

sauterPeeter Sauter „Damoklese mõõk ja leivanuga“
Ji, 2011

Tutvustus: Sauter on luules veel parem kui proosas, täiesti geniaalne raamat.
Sauter töötab Õnnepalu isa, Liivi poja ja Alveri püha vaimuna.
Sauter on eesti kirjanduse kuldaja tüüpiline esindaja.

xxx

kui ma olen sinu juures
on päevad pühapäevad
kolm-neli pühapäeva nädalas
kui oleksime iga päev koos
poleks varsti enam ükski päev pühapäev
võibolla vaid vahel harva
kui käiksime eraldi väljas
need uued pühapäevad
ja nädalad pühapäevadeta
võiksid olla närused
vähemalt ühele meist (lk14)

xxx

sõnu tehes
tehakse halbu sõnu
aga häid sõnu tehakse tegemata
tehakse kerge käega
ja poolkogemata
ja kerge südamega
(lk74)

xxx

me oleme kinni jäänud
teineteisesse
ei, päris hea on
aga kui ma vajun põhja
mis sust saab
kumb end kummast lahti lõikab?
ja mida teha lahtilõigatuna
ah, mis muretseda
ennegi suhe perse läind
algul, kui meeldima hakkasid
me ei kleepind kinni
teineteisega harjudes kleepume kinni
hoiame magades teineteisest kinni
et une ajal teine kaduma ei läheks
„teeks suhtlemises vaheaja“
ütlesid sa ükspäev
ma ei saand aru
ütlesid: „sa ise pakkusid kunagi“
pakkusin või? miks küll?
kas klammerdumine on nõrkus?
kas peaksin olema tugevam?
aga kui ei taha olla tugev?
ja võibolla on nõrkuses mu tugevus
(lk92-93)

xxx

istusin köögis, purjus
vaatasin sind
üritasin vait olla
ja mitte öelda, et armastan sind
sain aru, et see oleks mõttetu
et nii ei räägita
purjuspäi
raske oli end tagasi hoida
ei tea siiani, kas tegin õigesti
nii jääbki kõik rääkimata
„mis sa mõtled?,“ küsisid
„ei midagi.“ valetasin, „ja sina?“
„ma ei mõtle ka midagi.“
tundus, et sa ei valetanud
sa ei mõelnudki midagi
ja see mulle meeldis
(lk 97)

Teised arvavad:
Sirp
Looming
Klassikaraadio Uus raamat
Loterii
Nuxxbooks
Ekspress

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 17/05/2013 toll loetud teosed, peeter sauter

 

Sildid: , , ,

Priit Salumaa „Viimased viisteist aastat“

viimased-15-aastatPriit Salumaa „Viimased viisteist aastat“

Ji, 2011

Tutvustus: Luuletused, täiskasvanud kontoriinimese elust, tööst, naistest, lapsest ja teistest luupainajatest.
Salumaa luule on mehine, lihtne, jõuline ja väga ilus – järjekordne kvaliteetmeestekas. Raamat on käsitöö, trükitud Gutenbegi Poegade töökojas ökoloogilisele kodumaisle ollusele.

xxx

sa ütled
ma armastan sind
ja virutad näkku

ei ütle
et armastan sind
ja hoian sind hellalt

kes kuidas armastab
pole kellelegi asi
(lk 47)

Teised arvavad:
Klassikaraadio Uus raamat
Loterii

 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 26/04/2013 toll loetud teosed, priit salumaa

 

Sildid: , , ,

Kivisildnik “Sumo”

sumoKivisildnik “Sumo”

Ji, 2007

xxx

väriseva käe
reegel parem anna teed
kohv jätab pleki
(lk 28)

xxx

võitlen unega
saaks jagu kui padi ei
oleks mu vastu
(lk 40)

xxx

pornograafia
uni millest on kõige
raskem ärgata
(lk 40)

xxx

mis surelikul
õnneliku lõpuga
maailmas muret
(41)

xxx

teised arvavad:
Vikerkaar

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 03/04/2013 toll kivisildnik, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Jürgen Rooste “tavaline eesti idioot”

tavaline est idiootJürgen Rooste “tavaline eesti idioot:ja teisi pikemaid poeese 1999-2007”
Ji, pehme mandumise triloogia, 2008
Tutvustus: Elava klassiku luulekogu räägib elust ja inimestest meie ümber.

XXX

tere
ma olen härra tahtejõuetu pask
tavaline eesti idioot
hämaramaalt
minu õnneks on kõik hästi
ja papp lippab

ma võin osta endale
seitsmetonnase pesumasina
ning lõhkuda selle veel samal ööl

ma võin leida tõelise õnne
ning sittuda selle pääle
veel tossamas elus

ma võin vaadata võsareporterit
ja hilisöist uduerootikaprogrammi
sest kui ma just ei joo
või naist ei põruta
võin ma teha kõike sest
ma olen jumal –
tavaline eesti idioot
(lk 9)
xxx
Teised arvavad:
Vikerkaar
EPL, intervjuu autoriga
Sirp
Bukahoolik
Saratriin

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 03/04/2013 toll jürgen rooste, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Marko Mägi “Maitsestatud kanad”

maitsestatud kanadMarko Mägi “Maitsestatud kanad”
Ji, 2012

Kirjastaja kirjutab: Marko Mägi debüüt on tulnud et jääda, luulelugemiste elav legend on raiunud ennast esmaklassilisse raamatusse. Lihtne, selge ja puhas nagu allikavesi –  puuritud inimolemuse põhjatutest sügavustest. Mägi on eesti kirjanduse kuldaja tüüpiline esindaja.

Loomingu arvutusest: “Lugedes Marko Mägi luuletusi, kangastub mulle kohe nende autor ise, tegevuses, laval, ööklubis, kergelt kühmus, lahke ja loppis nägu peas, õlu klaasist loksumas ja tuhk sigareti otsast pudenemas, suu karjumas „anarhia!” ja inimestele naeratamas, jalad koperdamas, pilk ekslemas paberi ja publiku vahet. Kaupo Meiel on kirjutanud: „Inimesel, kelle põhitöö näib olevat täie rinna ja pooltühja õllepudeliga elust läbi kulgemine, ei saagi kirjutamiseks-loomiseks väga ohtralt aega olla.”

xxx

Pohmelli terviseks

Tegelikult on igal pohmellil oma isikupära,
ajalooline taust ja kujunemislugu.
Austagem seda!
Proosit. (lk 9)

xxx

Maitsestatud kanad

Sõber küsis:
“Kas su luuletused
on ikka mõtestatud?”
Vastasin:
“Ja-jah, vist
ikka on
mõtestatud.”

Sõber kostis:
“Ja-jah, mõtestatud luuletused
on nagu
maitsestatud kanad.” (lk 38)

xxx

Teised arvavad:
Sirp
EPL
Jerofejev
Klassikaraadio. Uus raamat
Looming
Postimees
Ekspress
Nuxxbooks

 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 03/04/2013 toll loetud teosed, marko mägi

 

Sildid: , , ,

Hanna Kangro “Kolmeteistkümnes kääne”

hanna kangroHanna Kangro “Kolmeteistkümnes kääne ehk Kõik Kalamaja tänavad”
Ji, 2012

Tutvustus: Hanna Kangro (pelgu)linn on veidi nukker ja lohutu paik, see on melanhoolne, ehk sentimentaalnegi, kurbliku, uitvel luule kodukoht. Siit sünnivad kurbuse ja kulgemise sõnad. Samas lõhnavad need kujundid tuttavalt, nagu mõned ruumid, tänavad, meeleolud ja hetked. See on natuke mina-olin-siin-poeesia, aga seda küll vaid hääs mõttes. (Jürgen Rooste)

xxx

liiga palju
pimedaid lokaale
kus kulutada kingi
ja häält mida muusikast üle karjuda
et jõuda kellenigi

liiga palju
tühje pilke
iharaid liigutusi tantsupõrandal
enne kui vahetame numbreid
ja üksteisele ei helista

liiga palju
kurbust
immitseb aknast ja uksest
suitsuruumi
kui läita sigaret ja kohe järgmine

liiga palju
ootamist vetsujärjekorras
või baarileti taga
enne kui pääsed löögile

liiga palju
loobumist
käega löömist
leppimist olemasolevaga
paistab kaugele välja  (lk 79-80)

xxx

Teised arvavad:
Müürileht

 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 31/01/2013 toll hanna kangro, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Triin Tasuja “Armastust on ja armastust pole”

tasuja_armastustTriin Tasuja “Armastust on ja armastust pole”
Ji, 2011
Kirjastaja kirjutab: Luule. Noorte vihaste naiste põlvkonna kõige võluvama esindaja teine raamat, suur luule.

xxx

 

Tüdrukud kasvavad suurteks
tänapäeval on see nii:
abielu my ass
see on suhteväline seks
antiarmumise propaganda
kõndiv luupainaja – mehevalimisvõistlused
sest ega igaühele
eriti esimesele kättesaadule
ikka ei lähe küll
iga pidu on geenitest
selgitamaks kes ehk jaksaks
kanda tuleviku hormoone ja
lollide püstitatud tarkuse konkurentse
maailmas
kus suured tüdrukud
saada võiks naisteks
olles mitte sunnitud kannatama
ja armastama üksi
seda mida me nimetame
õnneks olemasolemisest
(lk 9)

xxx

Teised arvavad:
Looming
Vikerkaar
Liivametsa lugemised
Lugemissoovituse blog

 

 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 10/01/2013 toll loetud teosed, triin tasuja

 

Sildid: , , ,

Andra Teede “Käigud”

kaigudAndra Teede “Käigud”
Ji, 2011
Kirjastaja kirjutab: 108 lehekülge Eesti ühe tuntuima noorema põlvkonna luuletaja loomingut.
Jõuline ja hõrk tundeluule, monument suurele armastusele.
Meie aja kõige rajuma lembelüüriku järjekordne triumf.
Teede on eesti kirjanduse kuldaja tüüpiline esindaja.

xxx

kõik see mida
ei öelda välja
on kõige valjem
on kõige selgekõlalisem
(lk 37, katkend)

xxx

raamatutega on ikka see asi
et nad ei ole tegelikult olulised
olulised on inimesed
kes raamatutes elavad
ainult et neid inimesi
ei ole olemas
(lk 92, katkend)

xxx

see on nii kummaline
et meil lubatakse neid asju teha
kihluda abielluda lapsi saada
autoga sõita vastutust võtta
kui me oleme ikka veel ise lapsed
ikka veel on üllatav
kui poest veini kätte saab
või omlett põhja ei kõrbe

sõbranna on täpselt nagu enne
ainult et neid on nüüd kaks
koos kena roosa beebiga
ta küsib kas mul kurb ei ole
kogu aeg üksi olla  (lk 106)

xxx

Teised arvavad:
Looming

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 08/01/2013 toll andra teede, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Andra Teede “Atlas”

atlasAndra Teede “Atlas”
Ji, 2009

Kirjastaja kirjutab: Jürgen Rooste järelsõna: Ma ei tea. Andrat on nimetatud esimeseks eesti naisbiitnikuks. Eks see ole ju tõsi, kuni Maarja Kangro oma hobusetüraga ree pääle istus. Andrat on sõimatud mõttetuks tibiks ja plärtsuvaks beibeks. Las sõimavad, las klähvivad, karavan kulgeb. Mulle meeldib inimlik ja elu endaga kokku kolksuv luule. Seda on vaja, sest seda on Eestis siiani vähe olnud. Hea lugeja hoiab käes olulist raamatut, mis kraabib seinale kriipsud ja kisub krohvile kirjad: meil on ruumi, et rääkida asjust, nagu nad on, meil on paberipinda, et pritsida lugeja puhtale ajumaastikule seda köömest ja kribalat, mis saab muutma maailma. Ilma selleta pole mõtet ei luulet lugeda, ega kirjutada. Me ülim püüdlus siin on see, et need lootused oleks õigustet. Elu on kirjanduse materjal, ja ei ole õiget elu ilma kirjanduseta, tolle kireta. Paraku. Kirge siin on, seda kindlasti.

xxx

Unt lasi kõigil kõigilt küsida
et kas sa armastad mind
vastused ei aidanud kunagi kedagi

Kundera seletas et aus suhe inimeste vahel
pole lihtsalt võimalik sest kaks erinevat aju
ei suuda nagunii mitte kunagi
samu olukordi samadena tõlgendada
üks mäletab ühte ja teine teist

Remarque tegi armastuse
ilusaks ja suurimaks
mööndusega et kohe kui üks uinub
ei tea ta teisest enam midagi
ja seetõttu pole tõelist lähedust olemas

pealegi tappis ta tavaliselt
kopsuhaiguse või tulirelvaga
kõik lahtised otsad

Atwood lõpetas oma armueepose
läbi lõigatud kõri ja automaadiga
Mitchell kasutas sõda ja
lauslollust

luuletajatest me ei räägigi
lõpuks on ikkagi üks igavikuline tõde
mis teeb kõik olematuks ja võimatuks
tegelikult abiks

pole midagi lihtsamat kui suunduda
raamatukogu poole
teada et traagikat pole vaja või pisaraid
kähiseval häälel taeva poole karjuda
lõpetage
vana nali ju
(lk 14-15)
xxx

Teised arvavad:
Vikerkaar

 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 08/01/2013 toll andra teede, loetud teosed

 

Sildid: , , ,