RSS

Tag Archives: kaur riismaa

Kaur Riismaa „Teekond päeva lõppu“

teekond-päeva-lõppuKaur Riismaa „Teekond päeva lõppu“
Näo Kirik, 2014

Tutvustus: “Teekond päeva lõppu” on Kaur Riismaa viies luulekogu. Siin leidub valik 2013. aasta lõpul ning 2014. aasta alul kirjutatud tekste.

xxx

Üksiseiraja

/—/
„Sinust“ mõtelda on ju ometigi seestütlev kääne,
nõnda oleks ju sind juurelda
justnagu mõtleksin ma oma mõtet sinu seest.
Ja küllap mõtlengi.
Sest sina oled suur lumeväli,
ere päike, üdini külm,
aga sa oled ka kodu,
tolm raamaturiiulil,
ja muinasjutuliste nimedega
lilled aknalaual. (lk 21)

xxx

Sirp

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 09/03/2017 in kaur riismaa, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Kaur Riismaa „Soekülm“

soekülmKaur Riismaa „Soekülm“
Verb, 2016

xxx

Luuletus pole kellegi saavutus,
luuletus on koer,
kes lippab meile vastu
ja seejärel sureb.
Oleks me siis Odüsseused,
aga me ei ole.
Me oleme väiksed naised ja mehed,
kes proovivad sõnastada
selle ühe päeva endale parajaks.

Mina olen naljakas koer,
istun siin pingil ja mõtlen,
ja kuidagi saab see maailm kokku pandud.
Nagu kaks kätt,
kaks kätt, millest taipab,
kas on armastus või on natuke vähem. (lk 15)

xxx

leidsin lepasalust
kellegi poisi või tüdruku
salapaiga

onni puu otsas
alles paari kuu eest
on ta siin käinud

sügise tulles
jäävad alasti
kõik meie saladused (lk 76)

xxx

Mööda netti
Sirp
Klassikaraadio

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 09/03/2017 in loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Kaur Riismaa “Pimeda mehe aiad”

pimedaKaur Riismaa “Pimeda mehe aiad”
Tänapäev, 2015

Tutvustus: Käesolev romaan on seni luuletajana tuntud Kaur Riismaa (1986) esimene proosateos. See on impressionistlik vaade eludele ja hingedesse läbi klaaskuuli, mis kapriisselt värvib, suurendab, mahendab vaatenurka.
Kaur Riismaa debüteeris 2011. aastal luulekoguga „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd“, (kirjastus Jumalikud Ilmutused). 2014. aastal ilmunud luulekogude „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“ eest sai ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
Romaan „Pimeda mehe aiad“ pälvis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel esikoha.

See raamat jäi mulle veidi kaugeks.

Katked

“Igavlemine talle meeldis, ta sai valida, millele tähelepanu pöörab. Kärbsele laes, keskenduda tolle piirini, kus ta on ise kärbes, kujutleda, mismoodi kärbes oma silmadega samal ajal teda vaatab, kui ta pikutab voodil. Või vaadata, kuidas lillepeenar kõigub tuules. Ja pilv tõuseb, rühmab üle taeva ning kaob kuhugi metsa taha.” (lk 89)

“Muidugi, miski ei kao, pole kunagi kadunud, kõik ongi ainult vesinik ja heelium ja lämmastik ja süsinik. Ja poeedid ütlevad, et me oleme tähtedest tehtud, teadlased ütlevad sama, ainult teises sõnastuses. Aga alguses, päris alguses, mis käivitas tolle plahvatuse, ürgplahvatuse? Jumal? Autor? Selles ei suuda keegi kokku leppida. Mis oli enne? Kui miski ei kao, siis pidi ju ennegi midagi olema. Kas saab mitte millestki tekkida midagi? Esoteerikuid ja purjus inimesi ühendab üks ning seesama: nad otsivad sellistele küsimustele vastuseid, nad on pedantsed, aga mitte pädevad. Universiumi strukturaalskeem on neil nii lihtne paberile joonistada, et hoia pead kinni, ent küsi nende käest, mis päev täna on, milline ilm õues on, mis me saame õhtusöögiks valmistada, ning selles ürgudus, mis sulle siis otsa vaatab, ei jää muud üle, kui ohata.
Sellised mehed on ettevõtlikud niikaua, kuni nad sul rihmapidi tugevasti käes on. Vaadake koera aias: ta klähvib, uriseb ja haugub sinu peale, ajab sind minema, on oma valduses peremees, valvur, ent avage värav, eemaldage rihm – ja sedamaid on ta aia teises otsas, et seal edasi haukuda. Ta on nii julge sellepärast,et usaldab rihma, usaldab aeda, ta teab, et tõenäoliselt sa, õrn naisterahvas, teda ei ründa, ta on ju sinust suuremgi, ent see koerakene, see nupsukene demonstreerib, näitab. Poleks tal rihma ega aeda ees, peaks ta ju reaalselt ründama, aktsiooni astuma, aga tegelikult hinges ta ei taha, pelgab. Ükski loom ei taha päriselt võidelda.” (lk 103-104)

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 29/01/2016 in kaur riismaa, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Kaur Riismaa „Pühamägi“

pühamägiKaur Riismaa „Pühamägi“
Verb, 2015

Tutvustus: Moodsate stiilielementidega Kalamaja-romaanike Niinast, Maurice’ist ja minust. Ning sellest, mis sai pärast.

“Kas ahvil on fantaasia? Ta kutsus mind akna juurde ja osutas eemal keset tänavat seisvatele lastele. Nood ei vahetanud sõnagi, põrnitsesid oma telefone. “Vaata, mis on neil ühist ameeriklaste kosmoseprogrammiga? Nad õpetasid hvi raketiga lendama. Süttis armatuuril punane tuli, siis pidi ahv kindlat kangi tõmbama, roheline, teist kangi. Nende refleksid seal, ” – tema käeviipes oli üleolekut – “nende refleksid on nagu treenitud ahvil, nad on kiired, nad lahendavad tekkivaid probleeme meievanustest palju kiiremini. Nad on sündinud juhid, aga jäävad ikkagi treenitud ahvideks. Nad ei oska enam suhelda, nad on üksildased nagu šimpans kosmosekapslis … üksildased ja närvilised, satuvad hüsteeriasse, laamendavad, kui peavad teiste omasugustega verbaalselt lävima. Võibolla on see Looduse viis meie populatsiooni reguleerida: kui inimene ei suuda teisele silma vaadata ja öelda, et teda armastab, siis nad ka ei abiellu, ja ei saa lapsi.” (lk 23)

ERR. Uus raamat

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/08/2015 in kaur riismaa

 

Sildid: , , ,

Kaur Riismaa ” Merimetsa”

merimetsaKaur Riismaa ” Merimetsa”
Ji, 2014

Tutvustus: Kaur Riismaa on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, raamat räägib puhtast armastusest.

Üsna väheütlev tutvustus, aga vale ei ole.

xxx

Armastus on tulesurm
ja argisest vettinud tikkudega
on keeruline seda läita.

Ent näe,
kaks suurt ja vana
paksukarvalist koera sääl,

vihm on teinud raskeks nende karva,
ometi tulevad nuuskima teineteist.
Nii meiegi. (lk 60)

xxx

Enamus suhteid,
mis meie elus ette tulevad,
on vaid selleks,
et me alatasa oma suure üksinduse pärast
ei nutaks vannitoa põrandal.

Traagiline ja lõbus,
et mõistame seda alles pärast lõppu.

Ja siis on muidugi konstandid.
Nemad, kelle juurde kasvõi mõttes
alatasa tagasi pöördume.

Või keda kohtame tulles rannast
kiirustades autosse.
Või keda kohtame tulles metsast
kiirustades randa,
sest lapsed jooksevad juba teab, kus.

Aga kellele miskipärast häbeneme helistada,
et jalutada mõnel õhtul
mere ja metsa vahel pargiteel,
istuda sealsamas rannakohvikus,
küsida: ”Kuidas abikaasal läheb?”
või pahvatada:
”Sa ei tea, kuidas ma igatsen sind!”  (lk 67)

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 08/04/2015 in kaur riismaa

 

Sildid: , , ,

Kaur Riismaa “Majus ja majutult”

majus-ja-majutult-naeru-ja-yksilduse-raamatKaur Riismaa “Majus ja majutult. Naeru ja Yksilduse raamat”
Verb, 2013
xxx
ma kardan telefonihelinat
kuidas see lõhub hetke ära

sõnatuse
kahe
vahel

just mõtlesin su peale
nyyd sa helistad

ja kõik on lörris (lk18)

xxx

koos jääme magama
teine teise kyljes nagu kartes hetke
mil elu läheb yle uneks

või mis pidi see käiski  (lk 24)

xxx

ei tea
kas internetis
on juba rohkem tähti
kui taevas

vahime ju sama yksisilmi  (lk75)

xxx

Sirp

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 08/04/2015 in kaur riismaa

 

Sildid: , , ,

Kaur Riismaa “Rebase matmine”

rebase matmineKaur Riismaa “Rebase matmine”
Näo Kirik, 2012

Tutvustus: “Helmut oli endisaja mees. Kui istus, ei pannud kunagi kilekotti käest. Kilekott oli püha.”
Kaur Riismaa teise raamatu tegelased on meile juba tuntud tema esimesest – kogust “Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd”. Nad on nüüd vanemad, neil on lapsed, mõned neist on surnud. Siin kõnelevadki lapsed, järeletulijad, aga vahest piiksatab see ja teine tost eelmiseski ajast.

xxx

KEDA KUULATA

keskpärased luuletajad on ära rikkunud
veinipudel näpus
kotis termosetäis teed
öise hangedes linna peal hulkumise
kui oled armunud

aga mis noist
kirjutavad armastusest
kuna armastust vähe on olnud

mul näe vahepeal nii palju
et ajan sassi
mis armastus
mis nonde luuletajate unelm

kellel alati ööd on tähti täis
punastes käpikutes käed
veretavad suudlused

no mida paganat

kuulake neid
kes kõnelevad sosinal

nende sõnadel on selline kaal
et karjuda ei jaksa (lk 88)

Teised arvavad:
Ekspress
Sirp
Juhu Tuli

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 13/11/2013 in kaur riismaa, loetud teosed

 

Sildid: , , ,