RSS

Tag Archives: kristiina ehin

Kristiina Ehin „Viimane monogaamlane“

viimanemonoKristiina Ehin „Viimane monogaamlane“ Luuletused ja jutud.
Pegasus, 2011
Tegemist on siis tegelikult kahe eraldi raamatuga, üks on luuleraamat ja teises jutud.

Tutvustus: Valitud 2011. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka!
Eesti armastatuim ja rahvusvaheliselt tuntuim eesti poetess Kristiina Ehin ütleb oma uue luule- ja proosakogumiku kohta järgmist:
Minu tegelased otsivad kaasaegses võimalusterohkes maailmas kaht väga vanamoodsat asja: tõelist armastust ja tõde. Mõned neist saavad haledalt peksa, aga otsivad ikka edasi. Teised leiavad oma aarde ja seisavad siis silmitsi küsimusega, kuidas seda hoida. Kolmandad avastavad endas kummalisi mustreid ja kirgi, millele järele anda või siis sõda kuulutada. Viimane Monogaamlane veenab Tagantpoolt Esimest Polügaamlast enda juurde tagasi tulema. Vetelkõndija arendab visalt nii oma annet kui ka armastust. Neiud, kellele hõbekuulid peale ei hakka, hüppavad hämarikus läbi kuldse sõrmuse ning sõnajalapadrikus nilpsavad neid näljased isased küsimused. Kaks talvevalget liblikat keerutavad, keerutavad ja põrkavad kokku. Müütiline Uitlaiu Lena, püüdmatu Sürrealisti tütar ja Mees, kes pole 55 000 aastat mänginud, täiendavad hästi mu enda traagiliselt mängulist iseloomu. Kristiina Ehin

Ei pugenud hinge neist kumbki. Veidi liiga palju kunstlikku veiderdamist.

Katked:

“Mu Armastusejõgi oli jääs mis jääs ning miski ei aidanud. Vaatasin kasvava meeleheitega seda ilusat jõge, mis oli kunagi olnud soe, mäslev ja veetlev. Nagu kõik armunud lollikesed, olin minagi arvanud, et tundmisest üksi piisab. Õige tunne peaks ju asjaajamise välistama.“ (lk 30, jutud)

xxx

Ole siin
kui sind parasjagu
kõige vähem ootan
tule maailma ilusaimate lilledega
sel tunnil
kui me mõlemad
oleme kaotanud nii palju
et võiksime tõepoolest
teineteist
leida (lk 44, luuletused)

Teised arvavad:viimane
ETV saade Op!
Sirp
EPL
Kirjanduse ja keele ajaveeb
Sehkendamine
Loterii
Katkend (jutud)

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 26/04/2013 in kristiina ehin, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

Kristiina Ehin “Emapuhkus”

Kristiina Ehin “Emapuhkus”
Pandekt, 2009

Kirjastaja kirjutab: “Emapuhkus” on Kristiina Ehini viies luulekogu. See on kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt. Luulekogu neli tsüklit käsitlevad naiseks ja emaksolemise erinevaid tahke nüüd ja ennevanasti. Luuletusi saadavad katkendid autori perepärimusest, mis loovad sideme esiemadega.

Mitte just lemmikuim tema raamatute hulgas. Ilmselt ka põhjus selles, et mina oma elus ei ole sellesse punkti jõudnud, kus autor kirjutamise ajaks ehk siis emaduseni.

xxx

Unenäosõrmused libisevad
sildadelt alla
Naine püüab võrguga vabadust
naine paadis
Mis kõik annaks ta ära
vabaduse eest
(lk 18)

xxx

Teised arvavad:

Looming
Vikerkaar
Kirjanduse ja keele ajaveeb
EPL

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 30/10/2012 in kristiina ehin, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Kristiina Ehin ”Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine”

Kristiina Ehin ”Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine”
Uudisjutud ja kirjad
Huma, 2006

Kirjastaja kirjutab: “Pillipuhujanaine ja Pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad” on Kristiina Ehini – nelja luulekogu autori – esimene proosaraamat. See on raamat meestest ja naistest, kes otsivad seda “kuju”,  milles või kelles ennast hästi tunda selles maailmas, mis samaaegselt puhub pilli ja paneb pommi, maailmas, kus on nii palju vana ja uut, et kõik saavad kogu aeg uut ja vana.

Katkeid:

“Ma arvan, et rääkimine rikub armastuse ära. Tunne saab sisse sõnade praod ja laguneb viimaks nagu kipskuju.” (mees)/–/  Kui ei räägi, siis ei saa tunne hapnikku ja lämbub või läheb hulluks nagu see, kes suletud kinnisesse ruumi. Sõnad on aknad, nendest hoovab värsket õhku!” (naine) (lk 59)

“Enamasti inimesed ju suhtlevad küsimuste vormis. Ja peamine küsimus on: ja mis sina siis sellest arvad? Kui kõik arvavad ühtemoodi, on enamasti igav. Kui kõik arvavad eri moodi, on enamasti hirmus väsitav. Tead ju küll.” (lk 69)

“Sa kirjutad soojusest. Et otsid inimeste seltsi, kellega on soe ja hea olla. Et viimasel ajal pole sa seda leidnud. Ja siis hakkad nö tõmblema, paaniliselt seda soojust otsima, ja kui sa ei leia, siis limpsid ühe joogi teise järel. Piirid ähmastuvad ja näib, et nii kerge on leida seda kaduvat ja kauaotsitud soojust kellegi käte vahelt – võrgutades ja ennast võrgutada lastes. Kuigi sa tead, et siis võib hakata veelgi külmem ja sind võib tabada halvav tunne, et kadunud on midagi palju olulisemat kui rahakott.” (lk 70)

“… tõde on seal, kus  kõvemini karjutakse ja erinevatest vihjetest kiiremini fakt kujundatakse. Õigus on sellel, kes võimalikult paljudele kiiremas korras tõestab: olge nagu mina, see on moes! Võidab aga see, kes on kõige iroonilisem.” (lk 77)

“Vihm akna taga on nüüd veelgi tugevamaks läinud. Marikeelne vihm, milles vesi on vüd, maa on mlande, tuli on tul. Ja milles on ik, kok, kul, nõl ja vitš … ja koka koola tähendab: tädi sureb.” (lk 84)

veel tsitaate

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 27/07/2012 in kristiina ehin, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

Kristiina Ehin „Kaitseala”

Kristiina Ehin „Kaitseala: Mohni 2004-2005”
Huma, 2005
Luulekogumik, sekka poeetilisi päevikunoppeid.

Väga sümpaatne raamat. Osalt juba sellepärast, et rannaelu ja väikesaared on südamelähedased. Kas mina suudaksin taluda seda saare üksildust ja rahu?

 

„kas õnn on see, kui sul on juba kõik. Või hoopis see, kui mingil imelikul põhjusel oled lihtsalt rahul sellega, mis on.” (lk 12)

„Hommikupoolikul koostasin nimekirja, mida kõike siin veel hädasti vaja läheb – küünlaid, seepi, soola…. Siis jätsin pooleli. Märkasin, kuidas millegi omamise  soov hakkab rahu rikkuma. Ja kuidas just see rahuraasuke ongi see, mis rõõmsameelsusest puudu jääb.” (lk 23)

xxx

noorus voolab aeglaselt  välja mu silmade järvedest
kas sa jõuad enne neist jooma
lehed kukuvad juba selle suve puudelt
ja selle suve puudelt
pudenevad
mu armusõnadki

sandaalid kotis lähen alla orgu
ööõhk hõlmade vahel
mina unetu
üha uute tiibade kaotaja ja kõrvetaja (lk 38)

xxx

seksuaalsus sina imeline taim
oled klammerdunud mu
südame ja sisikonna
kõikuvasse traataeda
põimunud minusse verevalt nagu roniroos
kõvasti nagu kassitapp

väga vastuvõtlik ja väga tugev
väga magusaks ja väga vastikuks peetud
liiga püha et eksponeerida
liiga ilus et endale jätta (lk 41)

xxx

mina olen pilvekeha
roided ranna poole
kohe mühiseb meri üle mu valgete luude
ja niiske liiv ei tule neist enam lahti

hing ongi sees
minul ja hariohakal
kivil ja kergetel kõrkjatel
merekarpides oli kunagi hing
ja kuivanud pihlaka juurest
viib hinge jäljerada
mu aiast läbi poolsaare tippu

seal see pihlakahingeke ootas
oma ustavat laeva
viitis vilistades oma üksildast aega

meie ei puutunud puud
puud seda vanadusvalget
kelle hiljuti veel nii haljastes okstes sahises hing
vulises mahlana ta tüves
askeldas tuulena lehtedes
meie ei puutunud puud
puud seda vanadusvalget

siis tulid tallinna turistid
räimekonservid ja vorstid kilekotis
õllepurgid käes
nad kiskusid puu tema juurteurgudest välja
vedasid ta minema mööda samblasoolaseid luiteharju
lõke praksus
raadio mängis
keegi ei kuulnudki muud (lk 55-56)

Teised arvavad:

Ühe tüdruku sisemine kaitseala
Mohnil sündinud raamat
äärmuslik Kristiina Ehin

intervjuu

 

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 20/06/2012 in kristiina ehin, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Kristiina Ehin „Simunapäev”

Kristiina Ehin „Simunapäev”
Huma, 2003
Kristiina Ehini teine luulekogu.

Autorilt: 
«Simunapäev — mida see unustusse vajuv rahvakalendripüha minu jaoks tähendab? Tegelikult mitte ainult hingedeaja algust, püha Siimeoni ega ühte üürikest sügispäeva oktoobri lõpus.
Mulle meeldib anda päevadele ja aegadele oma tähendusi, mille kordumist ei kindlusta ükski kalender. Minu Simunapäevas on õnnelikku üminat, kirkust, kõdulõhna ja laadakära. See päev on aastatepikkune ja ulatub tagajalgu pidi kaugesse minevikku välja. Millal ta jälle tuleb? Sellisena nagu siin enam mitte kunagi.»

xxx

 

öö tuleb lõõtsutades

õõtsutades puusi

maasikad on punades kui sepapajaraud

eemal üle kahe kivikangru

vanavanemate taluhaud

 

korsten

vundament ja purunenud klaasid

kiile kumisemas allikal

siin nad armusid ja armastasid

kuni juuksed olid hallid

 

öö läheb lõõtsutades

õõtsutades puusi

nagu kannaks teda igivanad ihad

ja tema jälgedesse võrsub üha uusi

kaski kel on

helevalged pihad

(lk 34)

 

Litter. Saate teema: Kristiina Ehin ja “Simunapäev”

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 03/05/2012 in kristiina ehin, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Kristiina Ehin ”Kevad Astrahanis”

Kristiina Ehin ”Kevad Astrahanis: luuletusi 1992-1999”

Huma, 2000

Kristiina Ehini esimene luulekogu.

 

 

ükskord õhtu hüppab üle

pikast kuumast päevast

siis ma kustutan kõik tuled

vaatan vaikselt taevast

 

taevas üle maa ja minu

lähedal ja kaugel

söödan tasa õhtusinas

hämarusehauge

 

kaugenevad havid reas

varsti käes on hommik

hambulistes põskedes

hapud hernekommid

(lk 10)

xxx

seisame lahkumislahel

laevadel purjed pingul

murdsekundiks hakitud aeg

me jalge ees valgel liival

 

luited puutuvad kuud

juba lõpevad sõnad ja numbrid

videvik sirutab käed

ja rohkem ei tea me kumbki

(lk 51)

xxx

Tema esimene luulekogu “Kevad Astrahanis” (2000) ei leidnud kaugeltki väga head vastuvõttu. Jaak Urmet on seda nimetanud igavaks ja tüüpiliseks eesti naisluuleks

intervjuu autoriga peale selle raamatu (st esimese luulekogu) ilmumist

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 24/04/2012 in kristiina ehin, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Kristiina Ehin „ Luigeluulinn”

Kristiina Ehin „ Luigeluulinn”
Huma, 2006 (esmatrükk 2004)

 

Luigeluulinn (ETV)

üks luuletus

 

olin seltskonnas, kus üks tüdruk
naeratas pagana normaalselt
suunurgad tõmbusid täpselt
põselohkude tekkimise piirile
huuled paljastasid valgete hammaste ilusa rea
üks poiss jälle julges naeratada ainult suuga
ta huuled liikusid, aga tema hambad olid kokku pressitud
üks tüdruk naeratas nii, et silmad ei naernud
üks poiss naeratas nii, et kõik kuulsid
üks tüdruk naeratas siis, kui kõik naeratasid
üks poiss pettis mult välja naeratuse
mida pärast häbenesin

kas see ongi rõõm –
päiksekiir hirmu
pragudest? (lk 9)

xxx

Teised arvavad:

Kristiina Ehin, muinasaja mäletaja
Mõned tähelepanekud

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 26/03/2012 in kristiina ehin, loetud teosed

 

Sildid: , , ,