RSS

Tag Archives: norra

Merethe Lindström “Vaikuse päevad”

vaikuse-paevadMerethe Lindström “Vaikuse päevad”
Eesti Raamat, 2013
Põhjamaade romaan

Tutvustus: Abielupaar, kellel on kolm last ja hulk lapselapsi, on sõlminud sõnatu kokkuleppe minevikust mitte rääkida. Kui mees üha rohkem endasse sulgub ja rääkimise koguni lõpetab, otsib naine teed, kuidas üksindusest ja vaikusest pääseda. See on pingeline peredraama vaikimisest ja vaikusest, lugu armastusest kahe inimese vahel, kes on kunagi teinud kogu oma olemasolu määratlevaid valikuid ja kes on sunnitud lõpuks tunnistama, et mõningaid asju ei saa kõrvale tõrjuda. Minevik üksnes ei kummita, vaid on kogu aeg siinsamas. Ühel hetkel nihkuvad saatuslikud sündmused taas naise ellu ja teadvusse. 
Norra kirjaniku Merethe Lindstrųmi romaan „Vaikuse päevad“ sai 2012. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna.

“Mulle on selgeks saanud, et hääl, sõnad on sissepääsuks temasse. Aga ka meisse. Tundub, nagu oleks ta endasse tõmbunud, end sulgenud. Samamoodi nagu see vana tänav, kus me noorpaarina elasime, suleti liikluseks, liiklus suunati ümber ja tänav hüljati. Tundub, nagu viibiks ta teises majas, teises kohas, kuhu mina sisse ei pääse, ma näen, et ta käib seal ringi, muigab millegi üle, toimetab midagi, ma panen seda kõike tähele, ja tema vaatab mind aknast, seisab ukse peal. Eemal.” (lk 101)

“Neid võib nimetada mälujälgedeks ajus. Lugesin sellest kusagilt. Kui sul on millestki mälestus, kui sellest on juba küllalt palju aega möödas ja sa oled seda küllalt palju kordi meenutanud, võivad sünaptilised seosed kinnistuda. Ja neil aju osadel, mis tegelevad mälestuste säilitamisega, ei ole enam vaja selle väljatoomisega tegeleda, see on muutunud otsekui jäljeks, fotoks, pildiks, mis jääb sinna tõenäoliselt alatiseks.” (lk 159)

Sehkendaja

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 22/10/2016 in loetud teosed, merethe lindström

 

Sildid: , , , ,

Knut Hamsun ”Nälg. Müsteeriumid. Paan. Victoria”

hamsun_eestiKnut Hamsun ”Nälg. Müsteeriumid. Paan. Victoria”
Eesti Raamat, 1986

Tutvustus: Nimeka norra kirjaniku Knut Hamsuni (1859-1952), Nobeli laureaadi (1920) neli noorpõlveromaani Henrik Sepamaa uues tõlkes. Autobiograafiliste sugemetega “Näljas” kujutatakse omaaegset Oslo boheemlaselu, kuna “Müsteeriumid”, “Paan” ja “Victoria” on vohava fantaasiaga kirjutatud lüürilis-romantilised armastusromaanid.

Väga minu maitse ei olnud.

Katked: hamsun_sult1hamsun_pan1Mysterier_productimagehamsun_victoria

”Intelligentne vaene on kaugelt terasem vaatleja kui intelligentne rikas. Vaene vaatab ringi igal sammul, mille ta astub, suhtub umbusklikult igasse sõnasse, mis ta nende inimeste suust kuuleb, keda ta kohtab; iga samm, mille ta astub, annab tema mõtetele ja tunnetele seega mingi ülesande, mingi töö. Ta on terava kuulmisega ja tundlik, ta on kogenud mees, tema hingel on põletushaavu…” (lk 128, Nälg)

hamsun_hungerhamsun_hunger1hamsun_hunger2Hamsun_hunger_bly1967hamsun_sulthungerhunger1hunger2Hunger3hunger4hunger-knut-hamsun

”Jah, mis on armastus? Roosides sahisev tuul, ei, kollane virvatuli veres. Armastus on põrgulikult kuum muusika, mis isegi raukade südame tantsima paneb. Ta on nagu karikakar, mis öö tulekul pärani avaneb, ja ta on nagu ülane, mis sulgub tuuleõhu ees ja sureb puudutusel.hamsun_victoria1hamsun_victoria2
Selline on armastus.
Ta võib selle hävitada, kes tema võimuses on, ta jälle jalule aidata ja uuesti häbimärgistada; ta võib täna rmastada mind, homme sind ja homme öösel teda, nii muutlik on ta. Aga ta võib olla ka kindel kui murdumatu pitser ja ühtviisi kustumatult leegitseda surmatunnini, sest nii igavene on ta. Milline on siis armastus?
Oo, armastus on tähistaeva ja mullalõhnaga suveöö. Aga miks paneb ta noormehe varjatud teid käima ja miks paneb ta rauaga tema üksildases kambris piina tundma? Ah, armastusnmuudab inimese südame seeneaiaks, vohavaks ning häbituks aiaks, kus kasvavad salapärased ja mürgised seened.hamsun_victoria3hamsun_victoria4
Kas ta ei pane munka suletud aedadesse hiilima ja öösel magajate akendest sisse vahtima? Ja kas ta ei tee nunna hulluks ja ei tumesta printsessi mõistust? Ta surub kuninga pea tee peale maha, nii et tema juuksed pühivad teelt tolmu ära, kusjuures ta sündsuseta sõnu endale habemesse pomiseb ja naerab ja keele suust välja ajab.
Niisugune on armastus.
Ei, ei, ta on taas hoopis teistsugune ja ta on nagu ei miski muu kogu maailmas. Ta tuli ühel kevadisel ööl maa peale, kui üks noormees nägi kahte silma, kahte silma. Noormees aina vahtis ja nägi. Ta suudles ühte suud, ja siis oli, nagu kohtuksid tema südames kaks tuld, päike, mis säras tähele vastu. Ta vajus kellegi embusesse, siis ei kuulnud ega näinud ta kogu maailmas enam midagi.hamsun_victoria5hamsun_victoria6hamsun_victoria7hamsun_victoria8
Armastus on jumala esimene sõna, esimene mõte, mis tal peast läbi lendas. Kui ta ütles: ”Saagu valgus!”, siis sündis armastus. Ja kõik, mis ta oli loonud , oli väga hea, ja ta ei tahtnud, et miski sellest tegemata oleks jäänud. Ja armastusest sai maailma algus ning maailma valitseja; ent kõik tema teed on täis lilli ja verd, lilli ja verd.” (lk 573-574, Victoria)

hamsun_victoria9hamsun_victoria10hamsun_victoria11hamsun-knut-victoria-1980-r-Victoria_hamsun

 

 

 

 

msyteries3mysteriesmysteries1mysteries2mysteries3MysteriesHamsun

hamsun_panhamsun_pan2hamsun_pan3hamsun_pan4hamsun_pan5hamsun_pan6hamsun_pan7hamsun_pan8

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 22/08/2013 in knut hamsun, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Frode Grytten “Mesilastaru laul”

Kirjastaja kirjutab: „Mesilastaru laul“ on Norra ühe kaasaja menukaima autori Frode Grytteni (sünd 1960) läbimurderomaan, mis ilmus 1999. aastal ning võitis kohaliku Brage kirjandusauhinna. Pealtnäha seob raamatu novellide peategelasi vaid ühine aadress Norra tööstuslinnakese Odda suurimas mesilastarus: Kortermajas. Siin elavad Päästearmeelasest kinomehaanik, kes näitab Odda kinos armastsufilme, mida Armee on tal endal keelatud vaadata, endine postiljon, kes elab oma elu läbi Morrissey muusika, politseinik, kes selleks, et lahendada tôelist kuritegu, peab selle ise sooritama ning Norra statistiliselt keskmine mees. Nagu paljudes teisteski kortermajades, elavad siinsed inimesed oma tööka mesilase anonüümset elu, teadmata ôieti, mis toimub teisel pool kärjeseina. Autor on vôtnud tarult kaane, et näidata lugejale, kuidas igas kärjes peitub keeruline elusaatus, mis on väärt omaette romaani. Pegasus, 2008

Teised arvavad:

Õhtulehe raamatublogi
mõttelennutused

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 15/09/2011 in frode grytten, loetud teosed

 

Sildid: , , ,