F. Scott Fitzgerald “Suur Gatsby”
Katherine, 1996
Tutvustus: Teose minategelane, Nick Carraway, otsustab ühel päeval kolida suurlinna, et proovida kätt New Yorgi väärtpaberiturul. Segaste sündmuste kaudu tutvub ta oma jõuka, kuid ebamäärase taustaga naabrimehe Jay Gatsbyga. Edasi hargnevad keerulised sündmused ja suhete sasipuntrad, mida täiendavad värvikad, kuulsale džässiajastule iseloomulikud tegelaskujud. Taas kord leiab kinnitust tõsiasi, et raha eest ei saa osta kõike.
Francis Scott Fitzgerald (1896–1940) kuulub koos oma kuulsate kaasaegsete Remarque’i ja Hemingwayga 
(viimati mainitu oli ka Fitzgeraldi sõber) nn kadunud põlvkonna kirjanike hulka, kelle teoseid hinnatakse kõrgelt tänapäevani.
«Suur Gatsby» nägi trükivalgust 10. aprillil 1925. aastal ning seda saatis kohe suur menu. Fitzgeraldist hakati rääkima kui ühest paremast Ameerika kirjanikust.
Raamat, mis ootas mul lugemisjärjekorras sellest ajast saati, kui tuli välja viimane film. Kindel otsus oli, et enne filmi ei vaata, kui raamat saab loetud. Nüüd siis mõlemad tehtud. Väärt lugemine/vaatamine. Mingit suuremat vaimustusetuhinat ei tekitanud, aga meeldis.
xxx
“Teda kohutas West Egg, see ennenägematu soerd, mille Broadway oli ühte Long Islandi kalurikülla sigitanud; teda kohutas siinne toores jõulisus, mis kobrutas vanade euferismide varjus, ja see lausa tajutav ettemääratus, millega saatus siinsed asukad kõige lühemat teed pidi olematusest olematusse karjatas. Kogu selle maailma lihtsuses, mida ta mõista ei suutnud, viirastus talle midagi kohutavat.” (lk 94)
“Ma olen kolmekümneaastane,” ütlesin. “Viis aastat liiga vana selleks, et endale valetada ja seda aususeks pidada.” (lk 155)
Teised arvavad:
Ekspress
Õhtuleht
Raamatukoi lugemislood
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus
Raamatuklubi
nõudmiseni 