William Boyd „Rahutu“
Moodne aeg
Varrak, 2009
Tutvustus: Ruth Gilmartin elab koos väikese pojaga Oxfordis ning on harjunud mõttega, et tema ema on natuke veidra käitumisega ja üsna kinnine naine, kes siiski aeg-ajalt lapselapse meelsasti enda juurde võtab. Ühel päeval aga leiab Ruth emale külla sõites, et tolle käitumine on veidram kui tavaliselt ning kui ta lahkuma hakkab, annab ema Ruthile ümbriku täiskirjutatud lehtedega ning palub, et tütar need läbi loeks.
Ruth sõidab koju, avab ümbriku ning talle saab osaks elu suurim vapustus. Selgub, et tema ema nimi ei ole mitte Sally Gilmartin, vaid Eva Delektorskaja ning ta on pooleldi vene, pooleldi inglise päritolu kunagine Briti salateenistuse spioon.
Boyd jutustabki edasi paraleelselt ema ja tütre lugu, nii et lugeja ees avaneb pilt Briti salateenistuste tegevusest USA-s Teise maailmasõja algaastatel. 1940. aastatel poolelijäänud suhted ja klaarimata arved saavad lõpuks õiendatud 1980. aastate Oxfordis.
Kirjelduse järgi polnud just kõige kutsuvam, aga osutus täitsa põnevaks ja meeldivaks vahelduseks.
Katkeid
„Talle meenus miski, mida talle oli kunagi Pariisis öelnud üks naine. Üle neljakümnene, mitu korda abielus olnud, elegantne, natuke elutüdinud naine. Selles maailmas pole midagi kergemat, oli naine väitnud, kui panna mees sind suudlema. Oh, kas tõesti? Oli Eva küsinud, nii et kuidas seda siis teha? Seisa lihtsalt mehe lähedal, oli see naine vastanud, hästi lähedal, nii lähedal, kui sa ilma teda puudutamata seista saad, ja ta suudleb sind minuti või paari pärast. See on paratamatu. Neile on see nagu instinkt, nad ei suuda vastu panna. See on möödapääsmatu.“ (lk 149)
„Nad oleksid nagu äsja keele avastanud või midagi sinnapoole,“ ütlesin ma, „Tead küll, nagu siis, kui laps hüppenööriga hüppama õpib – nad hüppavad mitu kuud järjest.“ (lk 46)
nõudmiseni 