Carlos Fuentes “Inezi vaist”
Pegasus, 2006
Pegasuse väike sari
Kirjastaja kirjutab: “Inezi vaist” on armastusromaan, mille sündmustik areneb erinevatel aegadel. Keerulised suhted kuulsa dirigendi Gabriel Atlan-Ferrara ja soprani Inez Prada vahel leiavad aset reaalsel tasandil 20. sajandi erinevatel aastakümnetel, peegeldades ka selle nüüdseks katastroofide sajandiks nimetatud ajastu kataklüsme. Teine, ajatu armastuslugu, milles saab nähtavaks algupärane Inez, a-nel, on kujutatud müütilisel plaanil. 92 aastasena tunnistab Gabriel, et tulevik tähendab talle surma, kuid minevik armastust ja Inezi. Kuid varsti nad kohtuvad taas.
Carlos Fuentes on Ladina-Ameerika kirjanduse suurkujusid. Sündinud diplomaadi peres, veetis ta lapsepõlve peamiselt välismaal. Ka ta ise on aastakümneid töötanud diplomaadi ja õppejõuna. Kirjutamisele pühendus Fuentes 1950ndatel, läbimurdeks said kaks romaani, mis mõlemad ilmusid 1962. aastal: “Artemio Cruzi surm (e. k. 1969) ja “Aura”. “Inezi vaist” ilmus Mehhikos 2000. aastal ja saavutas kiiresti rahvusvahelise menu.
Katkeid raamatust:
“Mälu ei ole midagi, mis nagu saapalusikaga esemesse siseneks ja kuhjuks; ta on midagi, mis destilleerub, muundub iga uue kogemusega; vana mälestus tundis ära iga äsja lisandunud mälestuse ja tervitas teda kohas, kust uus mälestus oli ise seda teadmata väljunud, pidades ennast tulevaseks, avastades aga, et ta on alati juba möödas. Nii et ka tulevik on mälestus.” (lk 10)
“Kunstniku probleem on see, et ta vahel ei oska eristada igapäevast normaalsust ja loomingulisust, mis on samuti igapäevane, mitte erandlik. On teada, et kunstnik, kes ootab “inspiratsiooni” saabumist, sureb oodates, vaatab mööduvat metsist ja lõpetab praetud muna ja poole suitsuvorstiga.” (lk44)
“Vabadus, mida tema ihaldas, oli vabaduse otsing. Miski, mida iial kätte ei saa, aga mis teeb meid vabaks tema eest võideldes.” (lk 48)
Teised arvavad:
nõudmiseni 