Indrek Hargla „Apteeker Melchior. Timuka tütar.“
Varrak, 2011
Tutvustus: Tallinn anno Domini 1422. Apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarja järjekordse romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Nad mõlemad on linnarahva seas pisut tõrjutud; üks seepärast, et tema isa on timukas, teine sellepärast, et on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt, kui teistel Tallinna prouadel kombeks. Neid seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda Wibeke põetab ja kes hiljem satub elama emand Else majja. Steffenit on tahetud tappa ja ta on kaotanud oma mälu, ta ei mäleta ei oma vanemaid, ei nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse on tulnud. Ja ta ei tea ka oma raevuka vaenlase nime, kes teda halastamatult jahib, tappes kõik, kes Steffeni saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…
Mõnus lugemine nagu ikka Melchiori raamatud
„Ei tea misasja need apteekrid siis söövad, mis neile seda kõigeteadmise tarkust annab?“
„Nad söövad hästi palju õunu,“ märkis Melchior. (lk 311)
Teised arvavad:
Sehkendaja
Bukahoolik
Loterii
Looming
nõudmiseni 