Armin Kõomägi „Minu Mustamäe“
Tuum 2013
Tutvustus: Minu Mustamäe“ on Armin Kõomäe uus novellikogu, mis on jagatud kaheks – „Mustamäe lood“ ja „Muud lood“ – ja kus keskse teemana tõuseb esile Mustamäe. Armin Kõomäe lugudes on nostalgia ühendatud groteskiga, sügavalt isiklikud meeleolud on põimunud tänapäeva elu iroonilise kujutamisega. Armin Kõomägi on tänapäeva eesti kirjanduse tugevamaid novelliste, tema tekste iseloomustab täpne sõnakasutus, põnevad tegelased ja novellilik puänt. „Minu Mustamäe“ on hea lisandus eesti kirjanduse varasematele Mustamäe-teemalistele tekstidele, nagu Mati Undi „Sügisball“ ja Arvo Valtoni „Mustamäe armastus“. Huvipakkuv ja nauditav raamat nii neile lugejatele, kel on olnud kokkupuudet Mustamäega, kui ka kõigile teistele.
Katked
„Vaatasime üsna ühetaolisi hauaplaate väga erinevas vanuses inimestele. Kehitasime õlgu. Siis aga märkas keegi ühe plaadi nurka graveeritud logo. See kuulus ühele autofirmale. Lähemal uurimisel selgus, et ka kõikide teistegi kivide nurkades võib samalaadseid märke leida. Toyota, Kia, BMW, Opel jne.
„Autojuhid?“ pakkus keegi.
„Mkm,“ raputas Laureen pead. Ta oli äkki väga tõsiseks jäänud. „Otse vastupidi.“
„Jalakäijad?“
Laureen noogutas, pühkides silmanurgast pisara. Ta seisis ühe plaadi ees, mille nurgas võis ära tunda Audi neli rõngast.
„Siin puhkavad allaaetud jalakäijad.“ (lk 147)
„Rahvuskangelased?“ pakkus keegi.
„Teatud mõttes küll,“ vastas giid. „Väike vihje: vaadake lahkunute vanust.“
Hasartne pomin juhatas sisse ühise rehkendustunni. „Seitsekümmend viis! Kõik on lahkunud selles vanuses,“ teatas sakslasest pereisa, uhke oma matemaatliste oskuste üle.
„Nii see on,“ nõustus Laureen. „Kaksteist aastat tagasi käis valitsus välja programmi „Team-75“. Selle mõte oli päästa riiklik pensionisüsteem kollapsist ning samal ajal pakkuda finantstuge noortele lastega peredele. Kõigi vanaemade ja vanaisade puhul, kes loobuvad vabatahtlikult elust enne seitsmekümne kuuendat sünnipäeva, lubas riik maksta kümne aasta jooksul toetust nende kahele lapsele poole pensioni ulatuses. Kuna keskmine oodatav eluiga oli ületamas juba kaheksatkümmet, hoidis riik niiviisi hulga raha kokku, samal ajal kui noored said vajalikku finantsabi. Nii et tõesti, siin puhkavad rahvuskangelased.“ (lk 148-149)
/mõlemad tsitaadid jutust „Ekskursioon“/
Looming
Klassikaraadio
Maemaailm
Intervjuu autoriga
nõudmiseni 